EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

 

 
 
 
 

Pärimuskultuuri auhinna eesmärk on tõsta esile isikuid või kooslusi, kes on panustanud valdkonna järjepidevuse hoidmisesse ja tulevastele põlvedele edasiandmisesse. Auhinnaga tunnustatakse sihipärast ja tulemuslikku loomingulist, õpetuslikku, teaduslik-populariseerivat või korralduslikku pärimuskultuuri alast tegevust.

 

Kandidaate saab esitada 20. maini 2016 e-posti aadressil info@folkloorinoukogu.ee. Vabas vormis kirjalikud esildised peavad sisaldama ülevaadet kandidaadi senisest tegevusest ja põhjendust auhinna omistamiseks. Auhinnafondi suurus on 1000 eurot ning selle väljaandmine saab teoks tänu Eesti Rahvuskultuuri Fondile. Auhinnasaajad kuulutatakse välja rahvusvahelise pärimuspeo Baltica avamisel 22. juunil 2016 Moostes.

 

Eesti Folkloorinõukogu poolt väljaantava pärimuskultuuri auhinna fondi loomise idee pärineb UNESCO programmist "Rahvuslikud elavad aarded", milles märgitakse, et kõige tulemuslikumaks vormiks kultuuripärandi kaitsel on pärimuskultuuri kandjate avalik tunnustamine. Hää sõna massab vähe, aga ta mõjub palju (Põlva)

 
 
Vaata, keda on auhinnatud varasematel aastatel »
 

SUVISTED TULEKUL

 
 
 

Suvisteid on rahvasuus veel nimetetud ka kase-, karjase- või kiigepühadeks. Liikuva pühana võivad need langeda vahemikule 10. maist kuni 13. või 14. juunini. Meie suvisted on kujunenud suve vastuvõtmise pühadeks ning jäänud kirikuga üsna nõrgalt seotuks. Pearõhk kaldub noorte ühistele kooskäimistele, lembetunnete avaldamisele ja meelelahutusele. 

Suvistepühal on kombeks tuua kaski tuppa, õuele ja kiigeplatsile ning tähistada sellega mai saabumist ja pidulikku vastuvõtmist. Lääne- ja Lõuna-Eestis ning mujalgi on meiude (kaskede) toomisel olnud oluline koht noorte suhetes: noormehed aitasid tütarlastel kaski tuua või tõid need salaja oma väljavalitu akna alla, andes sellega märku kosimis-plaanidest.

 
 

Põllunduses märgivad suvisted külvitööde lõpetamist ja väikest hingetõmbeaega enne heinateo algust. Sel ajal said ka karjased vaba päeva või vähemalt vaba hommikupooliku, neile küpsetati sepikut ning anti mune. Õigeusklikel on suvisted, nagu lihavõttedki, olnud tähtsaks esivanemate mälestamise ajaks. 

 
 

Mis siis suvistepühal ette võtta? Eks tasub ikka loodusesse minna - metsa või parki, jalutama, matkale või piknikule ning võtta enda eluski aega lihtsalt olemiseks ja kevadmärkide jälgimiseks. Ühes võib endaga tuua kaseoksi, et kodust seeläbi kõik haigused kaoksid. Tähelepanelik tasub seejuures olla, et ei võtaks väljast ühes tundmatu poolt akna alla tooduid - nii võib veel võõra kosimisplaanidele nõusoleku anda! Kaski võib aga leida ka kiigeplatsilt, kus tõenäoliselt nii mõnelgi pool veel suvistepüha puhul kiikumas, laulmas ja mängimas käiakse. Teadupärast on ju tantsuplatsilt tulevase leidminegi klassikaks kujunenud! Valida tasuks peolt enesele see, kes kõige rohkem tiire üle võlli kiigub - juba Valjalas teati, et sellest inimesest peetakse ikka lugu. Kaarmas on soovituslik võtta peole ühes ka vihmavari, sest seal usutakse, et kui muul ajal vihma ei saa, siis pühade viimasel päeval tuleb ikka! (Kasutatud tekste raamatust "Eesti rahvakalender III".)

Vetepere küla ootab suvistepüha pidama »
 
 
 
 
 

TEE OMA VALIK, MILLISELE BALTICA JAANIÕHTULE MINNA 

 
 
 
 

Pärimuspidu Baltica soovis leida enda hulka kogukonda ja pärimust hoidvaid kohti ja tegijaid, kes tahavad kaasa lüües anda panust Baltica toimumisele Eestis ning tõsta uhkusega esile oma paikkonda. Tänu aktiivsetele külavanematele, kultuuritöötajatele, folkloorirühmadele jõuab tänavu Baltica pärimuspidu toredatesse taludesse, küladesse, õuedele, mägedele ja parkidesse. Ja kui uhked nimed - Undva, Keava, Juula, Juba, Kurla, Pääsna, Kääpa, Lüllemäe ja nõnda edasi. Kõik Eesti maakonnad on esindatud 36 eriilmelise jaanipeo näol. Need ehedad jaaniõhtu kogukonnad avavad ka kõigile teistele huvilistele oma külaplatsid ja õuealad ning kutsuvad kaema oma paikkonna kombeid ja rikastama koosolemist. Leidke inspiratsiooni enda jaaniõhtu pärimuslikumaks pidamiseks või külastage võimalusel väljapakutuid!

 
 
Otsi üles oma kodukandi Baltica jaaniõhtu »
 
 
 
 
 

HUVITAVAT LUGEMIST

 
 
 

ÕPETAJATE LEHT: Kas eestlasel on hing?

 

Kunagi oli loodus (sealhulgas inimene) hingestatud – Eestimaal elas lugematu arv hingi. Kivid, puud ja allikad olid meie õed ja vennad. Mingil hetkel ei näinud me maailma enam sellisena – jäid üksnes tükeldunud mälestuskillud, millega on tänapäeval raske midagi pihta hakata. See oli samasugune katkestus nagu regivärsilise rahvalaulugi puhul.

Loe edasi »

 
 
 

KESKUS: Minu ja sinu kadunud maailmad

 

Ja kahju on selliste teede kadumisest, mis ei vii kuhugi. Ei ole enam selliseid teid, mis jätavad saladuseks, kuhu nad viivad. See on nii, et lähed suvel kuskile ja mängid nagu eksiks ära. Siis hakkab selline mõnus tunne peale tulema ja siis äkki märkad silti: Põlvasse 7 km. Ja kõik on kadunud.

Loe edasi »

 
 
 

ÕPETAJATE LEHT: Hiite koht ei ole muuseumis

 

Tunnustatud, hoitud ja teatud olid pühapaigad Eestis kuni 13. sajandini. Võõraste vallutustega kaasnesid uued uskumused ning kuni 19. sajandini kuulutati pühapaigad deemonlikeks ja keelatuks. „Neid hävitati ja seal tavade järgijaid karistati. Salajas hoidmine oli kõige tõhusam viis paiku kaitsta,” teab Ahto Kaasik. Kui meie põliskülad jäid tühjaks ja peresidemed nõrgenesid, hakkas kaduma ka pühapaikadega seotud kohamälu.

Loe edasi »

 
 
 

EESTI RAHVA MUUSEUMI AJAVEEB: Aardejaht Hantõ-Mansiiskis

 

Kohalikud emandad olid aga rohkemgi etnograafilisi peibutisi valmistanud, mille vastu ma handi ja mansi lummavatest mustritest pimestatuna jõuetu olin. Seega langesin aeg-ajalt ikka lõksu ja krabasin kokku igasugust kraami, mis minu hinnangul ERMile siiski ära kulub. Mansi esemeid on muuseumil vähe ja eks ka handi varaait, olgugi et pea kümme korda suurem, vajab väikest täiendamist.

Loe edasi »

 
 
 

Vaata valikut teistest aprillikuus ajakirjanduses ilmunud artiklitest...

 
 
 

KALENDRISSE KIRJA

 
 

"Väike linnuraamat rahvapärimusest"

esitlus

4. mai 2016

TÜ raamatukogu kohvikus

 

Konverents "Elust 

elulooks, eluloost kultuurilooks"

5.-6. mai 2016

Eesti Kirjandusmuuseumis

 

Seto pitsi

päevad

 

5.-26. mai 2016

Seto talumuuseumis

 
 

Rannakultuuri

päevad

6.-8. mai 2016

Käsmu Meremuuseumis

 

Mooste Rahvamuusika-kooli kevadkontsert

12. mai 2016

Mooste Viinavabrikus

 

Traditsioonilise tantsu festival Sabatants

12.-14. mai 2016

Erinevate Tubade Klubis

 
 

Suvisted

Veteperes

15. mai 2016

Tammsaare muuseumis Vargamäel

 

Ingerisoome ja udmurdi pärimuskultuuri koolitus

21. mai 2016

Tartu Maarja

Koolis

 

Sambla ja kasetohu kasutamine palkehituses

21. mai 2016

Vanaajamaja koolituskeskuses

 
 

Merekultuuriaasta rannaretk

28. mai 2016

Kihnus

 

Tuulehaugi

teemapäev

28. mai 2016

Rannarootsi Muuseumis

 

Jutukooli

suveseminar

30. mai 2016

Uus-Põllu talus

 
 
 

Vaata suuremat valikut maikuu sündmustest ja koolitustest...

 
 
 

Järgmine Eesti Folkloorinõukogu kuukiri ilmub 1. juunil!
Ettepanekud edastada aadressil laura.liinat@folkloorinoukogu.ee.

 
 

      Eesti Folkloorinõukogu

      Vene tn 6

      10123 Tallinn

 

 

     Leia meid Facebookis