Eesti Folkloorinõukogu ja Rahvakultuuri Keskuse ühine koostööprojekt, sanditamis-kombestikku populariseeriv aktsioon „Hakkame santima!“, kutsus sel aastal kõiki kadri- ja mardisante ennast rahvaloendusele kirja panema.
Üleriigilisel mardi- ja kadrisantide rahvaloendusel pani sel aastal end kirja 325 seltskonda mardisante ja 276 seltskonda kadrisante, kokku 3 929 inimest. Kõige rohkem sanditajaid ehk 139 seltskonda oli Harjumaal (22,9 % sanditajate koguarvust), järgnes Tartumaa 68 grupiga (11,2% sanditajate koguarvust) ja Raplamaa 65 grupiga (10,7% sanditajate koguarvust). Suur hulk sanditajaid oli ka Pärnumaal, 55 seltskond (9,1 % sanditajate koguarvust) ja Võrumaal, 42 seltskonda (7% sanditajate koguarvust). Mardi- ja kadrisantide rahvaloendusele pandi end kirja kõigist maakondadest.
„Hakkame santima!“ aktsiooni aitasid maakondades läbi viia piirkondlikud kuraatorid, kelle üheks ülesandeks oli ka jagada teavet kadrisantide rahvaloenduse kohta ja innustada inimesi minema katri jooksma. Kuraatorite sõnul on kadrijooksmine endiselt au sees. „Selle aasta kadripäeva ajal nägin sotsiaalmeedias väga rohkelt paljude tuttavate postitusi, kes kõik olid kadriks käinud“ kommenteeris Läänemaa kuraator Marju Viitmaa. Kadrisandi rahvaloenduse tulemused kinnitasid, et kadri- ja mardisandiks käimine on jätkuvalt elav traditsioon ning lisaks lasteaedadele ja koolidele joostakse katri ka traditsioonilisel viisil, tänavatel ukselt uksele käies, ka 2-4 liikmelised sõpruskonnad, pered ja ka suuremad kollektiivid ja külakogukonnad.
Lisaks üleskutsele minna 24. novembril kadrisanti jooksma, toimus aktsiooni raames ka palju teisi sündmusi, näiteks hulgaliselt koolitusi ja kadripidusid.
Santide mentorkoolitused
Kuna aktsiooni üks eesmärke on inimeste teadlikkuse tõstmine, eelnesid kadrijooksmisele koolitused sanditamiskombestiku ajaloost ja tähendustest ning kombestiku praktilised läbimängimised. Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi osakonna eestvedamisel toimusid neljas piirkonnas (Tallinn, Tartu, Haapsalu ja Kohtla-Järve) kahepäevased mentorkoolitused, mille üks päev keskendus sanditamiskombestiku ajaloole ja praktilisele läbitegemisele ning teine andis oskused ja teadmised inimeste kaasamiseks (kadrisandi jooksmisele). Mentorkoolituste lektoriteks olid Reet Hiiemäe ja Kairi Leivo (kadri- ja mardikombestik), kogukonna kaasamise teemadel kõnelesid Eha Paas, Ivika Nõgel ja Krista Habakukk.
Mentorkoolitused olid suunatud ennekõike õpetajate ja eestvedajate koolitamisele, kes annaksid saadud teadmised oma kogukonnaliikmetele edasi, olgu siis lasteaias, koolis, külaseltsis, huviringis või mujal. Jõgevamaa kuraator Pille Tutt ütles, et tema sai mentorkoolitustelt palju uusi teadmisi ja nippe, kuigi on ise oma külaseltsiga sageli katri jooksnud. „Minu jaoks oli uus teadmine näiteks kadrisantide hambaraha küsimine, samuti ka see, et ka kadrid võivad kättemaksuks teha trikke, kui neid sisse ei lasta. Väga mõnus oli ka Kairi Leivo praktikum, kus ta rõhutas just improvisatsiooni ja vajalikkust leida ise kadripere juhina erinevaid spontaanseid lahendusi, kuna ei või teada, milline situatsioon sind võõrasse kodusse minnes ees ootab“, rääkis Tutt.
Koolitustelt hinnatigi kõige enam „teiste praktilisi kogemusi ja näiteid“, „huvitavaid fakte päris elust“ ja ülevaadet kadrisanditamise olukorrast tänapäeval. „Praktiline töö andis rohkelt teadmisi, kuidas võib erinevaid olukordi lahendada, samuti sai palju uusi nippe teistelt kaaslastelt“, kommenteeris üks koolitusel osalenu.
Koostöö rahvamajade ja muuseumidega
Lisaks mentorkoolitustele toimusid maakondades koostöös kohalike rahvamajade ja muuseumidega mitmed eraldi kadrikombestiku koolitused kogukonnaliikmetele.
Koolituste juht Leelo Viit (Rahvakultuuri Keskuse vaimse pärandi osakonna juhataja) sõnul on plaanis jätkata koolitustega ka tuleval aastal. „Rahvakalendri tähtpäevade funktsioonid on tänaseks päevaks väga palju muutnud ning selleks, et kadri- ja mardikombestik püsiks endiselt elujõuline, on vajalik kadripäeva tähendus taas ümber mõtestada. Seda on hea teha koos koolitusel osalejatega. Väga oluline ka koolituste praktiline osa, mis annab võimaluse siduda koolituselt saadud teadmised terviklikuks pildiks ja panna need reaalsesse kasutusse.
Rahvakalendri kombestiku koolitaja Reet Hiiemäe: „James Bondil ja kadrisandil on ühist niipalju, et mõlemad teavad, mis tunne on varjuda ühe pika traditsiooniga tähtpäevatähistuse raames maskeeringu taha.“ „Eestlastele hästi tuntud kadrisantide heledat riietust on mõned uurijad samuti seostanud kujutelmaga teispoolsusest ja hingedest. Ent samuti on arvatud, et kadrisantide riietus rõhutab ilu või lihtsalt kontrasti tumeda ja hatuse välimusega mardisantidega ning sümboliseerib peagi langema hakkavat lund.“ (Reet Hiiemäe)
Õppevideod
Kadrisantide ja nende kombestikuga sai tutvust teha ka õppevideote vahendusel. Koostöös Eesti Folkloorinõukogu noortekoja ja Eesti Vabaõhumuuseumiga valmisid lühiklipid, mis tutvustasid, kuidas maskeerida kadripere liikmeid ja mis rollid neil on. Kõik õppeklipid on kättesaadavad „Hakkame santima!“ youtube kanalis.
|
.jpg)
.1575636719.png)
.1575647664.png)
.jpg)
.1575387037.png)
.1575387108.png)
.1575379311.png)
.1575380122.png)
